Eesti keeles on grafiitpliiatsile huvitaval kombel ja millegipärast antud üsna tagasihoidlik nimetus - harilik pliiats. Selle kirjelduse järgi võiks arvata, et tegemist on tavalise, mitte just kuigi tähelepanuväärse pliiatsiga. Tegelikult on see joonistusvahend aga harukordselt võimalusterohke ja huvitav. Järgnevalt pilk minu grafiidivarudele.
Minu pliiatsikarpi on kokku kogutud erinevate põlvkondade pliiatsid. Siin on kaasaegseid, nõukogudeaegseid ja veelgi vanemaid, arvatavasti saja-aastaseid. Tšehhoslovakkiast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Austriast, Nõukogude Liidust ja Taanist. 7H-st 6B-ni. Ja iga pliiats on täiesti omamoodi, isegi kui neil on sama pehmusnumber. Enne joonistama asumist tuleb iga kord katsetada, milline pliiats sel päeval kõige paremini kätte sobib ja kõige parema joonistustunde ja tulemuse annab. Ühesõnaga - igal neist on oma iseloom.
Kui pliiats on lühikeseks joonistatud, siis saab teda sellegipoolest kasutada, sest appi tuleb pliiatsipikendaja.
Kõige tähtsam protsess pliiatsi ettevalmistamisel on teritamine. Mõnikord on kohe selline tunne, et nüüd võtan terve karbi ette ja teritan kõik töökorda, nõelteravaks. See, kui teravaks saab ühe pliiatsi teritada oleneb aga tema pehmusest. Mida pehmem pliiats, seda rabedam on tema süsi ja seda kergemini ta vajutades murdub. Ehk siis 6B pliiatsit väga teravaks ihuda polegi mõtet.
Grafiitpliiatsi süsi on valmistatud grafiidi ja savi segust - mida pehmem pliiats, seda rohkem grafiiti ja vähem savi ja vastupidi, mida kõvem pliiats, seda rohkem savi ja vähem grafiiti.
Grafiitpliiatsi süsi on valmistatud grafiidi ja savi segust - mida pehmem pliiats, seda rohkem grafiiti ja vähem savi ja vastupidi, mida kõvem pliiats, seda rohkem savi ja vähem grafiiti.
Joonistamise käigus on lisaks noale hea kasutada ka liivapaberit, luisku või käiakivi. Sellega saab pliiatsisöe kenasti vaheda hoida.
Lisaks pliiatsitele (puidust korpus ja grafiidist sisu), on head vahendid ka täitepliiatsid erinevate grafiitsütega. Ja kui mõni pliiats on kurval kombel maha kukkunud ja tema süsi kogu pikkuses tükkideks läinud, saab sellegi õnnetukese puidust kestast päästa ja täitepliiatsis ära joonistada.
Grafiitpulgad ja -kriidid võimaldavad aga suuremaid pindu katta ja mängida erinevate joonepaksustega.
Grafiitpulgad ja -kriidid võimaldavad aga suuremaid pindu katta ja mängida erinevate joonepaksustega.
Kuna mulle meeldib joonistada hästi väikeseid ja peeni detaile, siis on sel puhul asendamatu vahend kustutuspliiats oma täitesisudega. Seda saab hästi käes hoida ja kustutamisel sihtida üsna pisikesi alasid. Nii ei lähe pool nägu kaotsi, kui tahad silmanurka kustutada.
Ja muidugi suured kustutuskummid, mida saab soovi järgi väiksemateks juppideks lõigata.
Ja muidugi suured kustutuskummid, mida saab soovi järgi väiksemateks juppideks lõigata.
Nüüd lisan sellesse postitusse veidi värvi. Ehk siis grafiitpliiatsijoonistus ei pea olema ainult monokroomne. Mitmed kunstitarvete tootjad pakuvad grafiitakvarelle ja toonitud akvarellitavaid grafiitpliiatseid. Nende eripäraks on summutatud ja veidi "kulunud" toonid.
Grafiidi erinevatest vormidest on saadaval veel vedel grafiit. Tootja Kuretake kirjeldab seda kui tinti, milles on kombineeritud grafiit ja sünteetilised vaigud. Seda saab kasutada paksu ja katvana, veega lahjendatuna voolavana ja segades seda tavaliste akvarellidega. Kuigi see tundub huvitav, pole ma ise selle tindiga kuigi palju veel katsetanud.
Kommentaarid